|
Erythrura gouldiae, Chloebia gouldiae, Lonchura gouldiae, Gouldian Finch, Гульдовая амадина
Ehisamadiin on tõenäoliselt kõige ilusam amadiinide esindajatest. Tänapäeval on ta täiel määral kodustatud liik. Lindude looduslikud populatsioonid leiavad aset Põhja-Austraalias. Amadiinid on väga soojalembesed, seepärast peab optimaalne toaõhutemperatuur olema vähemalt 20-22 kraadi, niiskus 60-70%. Esimest korda täheldati ja kirjeldati selle liigi isendeid Inglise bioloogi John Guldomi poolt, kes teostas ekspeditsioonilisi töid Austraalia eripaikades. Ilust vaimustuses, nimetas ta linnu oma naise nime järgi.
Pilt on võetud internetist
Looduses kohtab kolme erivärvi ehisamadiine: mustapealine, punapealine ja oranzhipealine.Tänu imeilusale sulestikule, võitis ehisamadiin kiiresti linnuarmastajate sümpaatia. Isaslinnu värvid on eriti pidulikud: rind sinakas-sireli värvi, kõht kuldne-oranzhikas, kurk must, selg ja tiivad rohelised. On viidatud, et pea võib olla üks kolmest värvusest-punane, oranzh või must. Värvuse originaalsus seisneb selles, et kõik värvid on kontrastsed, ilma sujuvate üleminekuteta. Emaslinnul jaotuvad sulestiku värvid sarnaselt, kuid on selgelt kahvatumad, mis võimaldab omakorda määrata lihtsalt linnu sugu. Noored linnud on värvunud ühetooniliselt heleroheliseks, pulmarõivastega ehivad nad end umbes 7-9 kuuseks saades, aga mõned ka hiljem.
Pilt on võetud internetist
Võrreldes teiste amadiinidega, vajavad need küllalt õrnad linnud kodustes tingimustes suurt tähelepanu. Abieluvälise perioodi ajal on isaslindu ja emaslindu parem hoida eraldatult avarates puurides, mitte üleasustatult. Lindudel on eriti tähtis liikumine, kuna neil on eelsoodumus rasvumiseks. Teiste lindudega kohanevad hästi. Tihti on ehisamadiinid halvad vanemad, seepärast ei saa nende lahkumineku puhul hakkama ilma mõne paari jaapani amadiinita, kes suurepäraselt võtavad üle nende poegade haudumise ja toitmise. Erinevalt teistest amadiinidest, ei suru nad öösiti end kunagi üksteise vastu.
Pilt on võetud internetist
Ehisamadiinid suhtlevad omavahel korduvate häälitsustega "sit" (emaslinnu hääl on vaiksem). Isaslind kutsub emaslindu pesa juurde omapäraselt "krzh krzh krzh".
Pilt on võetud internetist
Et hoida linde hea tervise juures ja noori õigesti toita, on terasööda kõrvalt vajalik lisatoiduna valgusööt. Munasööda ja teiste loomsete toitudega harjuvad ehisamadiinid väga aeglaselt. Pesaehituse juures on lindudel piisav riputada kõige kõrgemale puuri ossa pesa mõõduga 12x12x15 cm. Pulmamängud lõpevad paaritamisega, mis toimuvad pesa sees. Õige pea muneb emaslind 4-6 piklikku muna, millel 14-16 päeva jooksul istuvad vaheldumisi mõlemad linnud. Öösel istub tavaliselt ainult emaslind. Pojad kooruvad pimedatena ja täitsa paljastena.Lühikeste nokkade nurkades asetsevad kaks taevasinist papilli, mis pimedas pesas helenduvad, moodustades väikseid valguspeegeldusi. Kümne päeva pärast muutub nende roosa nahk tumedamaks, ja juba 22-24 päeva vanuselt sulestuvad nad täielikult, on võimelised lendama ja vabastavad pesa, aga kahe päeva pärast alustavad juba ise nokkimisega, kuid täiesti iseseisvaks saavad kahe nädala pärast.
Pilt on võetud internetist
Kodukasvatuses on saadaval mitmed ehisamadiinide värvikombinatsioonid: valgerinnalised, täiesti valged, kollased jpt. Kahtlemata jäävad nad aga oma ilult suuresti alla loodusliku värvusega lindudele. Kokkusobitamisel tuleks teada, et punapealisuse tundemärk domineerib mustapealisuse ees, ja need mõlemad domineerivad omakorda oranzhipealisuse ees. Ehisamadiinide ristamine teiste amadiinidega üldiselt ei õnnestu.
Pea, rinna ja selja värvuse pärandumine
Pea värvus
Punane pea (PP) ja must pea (MP) värvus
Pea punase ja musta värvuse geen on seotud linnu sooga. Isaslinnul on kaks ja emaslinnul üks geen.
Emaslinnu pea värvuse määrab tema ainuke geen. Isaslinnul domineerib punane geen musta üle.
Kui on kaks punast geeni, siis on pea punane.
Kui on punane ja must geen või kaks musta geeni, on pea must.
Tütred pärivad ühe isa geenidest, pojad pärivad ainukese ema geeni ja ühe isa geenidest. Siit on võimalik saada kõik kombinatsioonid.
Oranž pea (OP) värvus
See geen ei ole seotud sooga. Linnul võib oranž geen puududa, võib olla üks geen või kaks geeni. Selle avaldumiseks peab olema kaks geeni, kusjuures see avaldub vaid punase pea puhul (peab olema punane geen), muidu on pea must (musta peaga lind on kollase nokaotsaga). Seega peab vanematel olema kaks oranži ja üks punane geen, et avalduks oranž pea.
Kui vanemal puudub oranž geen, siis loomulikult ei saa seda ka poeg.
Kui vanemal on üks oranž geen, siis poeg võib selle saada, aga ei pruugi – see on juhuse asi.
Kui vanemal on kaks oranži geeni, siis saab ka poeg kindlasti oranži geeni.
Rinna värvus
Variandid: violetne (VIR), lilla (LR), valge (VAR)
Rinna värvuse määrab geen, mis ei ole seotud sooga. Alati on olemas kaks geeni. Lind pärib ühe geeni kummaltki vanemalt. Seejuures violetne domineerib lilla ja valge üle. Lilla domineerib valge üle. Seega võib violetse rinnaga linnul olla üks valge või üks lilla geen. Lilla rinnaga linnul võib olla üks valge geen. Valge rinnaga linnul on alati kaks valget
Selja värvus
Variandid: roheline, kollane, sinine ja hõbedane.
Roheline ja kollane selja värvus
Need geenid on seotud sooga. Seega on isasel kaks geeni ja emasel üks geen. Emased pärivad ühe isa geenidest, isased pärivad ainukese ema geeni ja ühe isa geenidest. Emane on seda värvi, mis värvi on ta geen: roheline või kollane.
Kui isastel on kaks rohelist geeni, on nad rohelised.
Kui neil on kaks kollast geeni, siis nad on kahefaktorilised kollased (DF).
Kui aga üks geen on roheline ja teine kollane, on võimalikud eri variandid ja see tehakse kindlaks rinna värvi järgi.
Kui nimetatud juhul on rind violetne, siis on lind pastellroheline.
Valge või lilla rinna puhul saadakse kollane ühefaktoriline (SF) lind.
Märkus. Nagu näha, on valge või lilla rinnaga kollaseid isaslinde kahte tüüpi: ühefaktorilised (SF), kellel on üks roheline ja üks kollane geen, ning kahefaktorilised (DF), kelle mõlemad geenid on kollased. Teisel juhul on lind välimuselt erksam kui esimesel juhul.
Sinine selja värvus
Sinine geen ei ole seotud sooga. Linnul võib see geen üldse puududa, samuti võib olla üks geen või kaks geeni. Sinine värvus avaldub vaid juhul, kui on olemas kaks sinist geeni.
Kui vanemal see geen puudub, siis loomulikult ei saa seda ka poeg.
Kui aga vanemal on üks geen, siis poeg võib ühe geeni saada, aga ei pruugi.
Kui vanemal on kaks geeni, siis saab ka poeg kindlasti ühe geeni. See sõltub juhusest.
Kui rohelisel linnul juhtub olema veel kaks sinist geeni, siis saadakse sinine lind.
Kui kollasel linnul juhtub olema veel kaks sinist geeni, siis saadakse hõbedane lind.
Kui pastellrohelisel linnul juhtub olema veel kaks sinist geeni, siis saadakse pastellsinine lind.
Märkus. Nagu ka kollaste isaslindude puhul, on valge või lilla rinnaga hõbedasi linde kahte tüüpi: SF ja DF.
Pildid on võetud internetist!
|
