Põhja-ruskeamadiin Prindi

Lonchura malacca atricapilla, Chestnut Munia, Восточная черноголовая муния

Euroopasse hakati mustapäiseid põhja-ruskeamadiine sisse tooma veel eelmise sajandi 60-ndate lõpus. Need linnud aklimatiseeruvad kiiresti, kui neid lihtsalt pidada, aga kodustes tingimustes paljunevad harva. Pidamisprintsiibid on sarnased Jaapani amadiinidele. Hästi kohanevad puurides, välisaedikutes ja aedades. Võivad taluda madalaid plusskraade, kuid elistavad sooja. Kõik need liigid harjuvad puurieluga kiiresti, harjumustelt meenutavad suuresti võrk-amadiine.

Nad on vähenõudlikud hoiustamistingimuste ja toidu suhtes ja hea hoolitsemise juures võivad elada kuni 20 aastani. Peavad vastu ka lühiajalisele külmale kuni - 20 kraadi. Kasvatada võib neid erinevates puurides, kuid paljunemiseks ainult välisaedikus ja vabas õhus, milles on tekitatud looduslik mikromaastik.

Toituvad põhja-ruskeamadiinid teradesegust. Need linnud on rohkem terasööjad kui ülejäänud amadiinid. Pesitsemisperiood on tugevasti varieeruv ja sõltub söödataimede valmimisajast.


Pilt on võetud internetist

Pesitsevad eraldi paaridena. Pesa ehitamisest võtavad osa mõlemad linnud. Pesitsemiseks kasutatakse tavalisi amadiinimajakesi küljega 12cm. Munetakse 4-8 valget muna, mida hauduvad võrdväärselt isaslind ja emaslind. Haudumine kestab 12-14 päeva. Linuupoegadel on roosa nahk, peal ja seljal on udemed. Linnupoegade toitmiseks on täiskasvanutel lindudel hädavajalik elusputukad ja nende vastsed; mõnikord toidavad nad linnupoegi muna-kuivikupuru või muna-porgandi seguga, lisades kuivatatud putukate pulbrit.


Pilt on võetud internetist

Täiskasvanuid linde tuleb harjutada selle söödaga varakult ette. Kolm nädalat pärast koorumist noored linnud lahkuvad pesast, ja veel kahe nädala pärast lähevad täielikult üle iseseisva toitumise peale. Pärast seda tuleb nad ümberpaigutada. Täiskasvanute sulestikku hakkavad kandma kuue kuuselt. On ka juhuseid, kus sulgumine katkeb enneaegselt, siis kannavad linnupojad ebatavalist laigulist katet pool aastat ja rohkem (järgmise sulgemiseni).


Pilt on võetud internetist

Isaslinnud vastupidiselt emaslindudele laulavad, mis ongi nende lindude sugueristamise põhitunnus. Emas- ja isaslinnud on värvi poolest eristatamatud. Põhja-ruskeamadiini laul on väga omapärane, esimene pool koosneb neil ultraheli toonide diapasoonist, mida inimese kõrv ei taju, kuid on hästi eristuv lindude seas. Jälgides põhja ruskeamadiine võib märgata, kuidas isaslind turritades ja nokka avades, punnitab ja tekitab kõrvale kuuldamatuid hääli. Laulu teine osa koosneb mitmestest viledest ja lõpeb lühikese suminaga.


Pilt on võetud internetist

Põhja ruskeamadiini käitumine puuris on küllalt flegmaatiline. Kui linnud ei toitu, istuvad nad suvaliselt (tihti ülemisel) ridval, puhastavad sulestikku, laulavad või puhkavad. Karglevad nad ritvadel või lendavad harva. Arvatavasti sellepärast kasvavadki neil küüned pikaks, mida on vaja kindlasti aeg ajalt lõigata.


Pilt on võetud internetist