Taeniopygia bichenovii, Poephila bichenovii, Double-barred Finch, Кольчатый астрильд
Linnupidajatele meeldib nende vähenõudlikkus pidamistingimuste suhtes ja kena välimus. Isas- ja emaslinde on võrdlemisi keeruline eristada, kuna nende värvkate on pea ühesugune. Soo määramisel võib pidada usaldusväärseks tunnusmärgiks isaslinnu laulmist. Isaslinnu esitatav laul vaheldab helisid, mis sarnanevad sosina ja kõlavate hüüetega.
Pilt on võetud internetist
Kiritiib-amadiin talub väga halvasti isegi ajutist jahedust, mistõttu tuleb nende ruumi temperatuuri väga hoolikalt jälgida – see ei tohi langeda alla toatemperatuuri (mitte alla 20 °C).
Kiritiib-amadiine söödetakse kõigi hirsisortidega. Neile tuleb anda korrapäraselt munasööta, jahuusse ja sääsetõuke, kuid kõike väikestes kogustes, et linnud ei rasvuks. Samuti tasub lisada lindude ratsiooni hulka regulaarselt rohelisi köögivilju, porgandit ja idandatud teri. Kiritiib-amadiinid vajavad suurel hulgal mineraalaineid, mis peavad olema puuris lisasöödana pidevalt kättesaadavad. Lindudele tuleb pakkuda tihti võimalust supelda, mida nad väga armastavad.
Pilt on võetud internetist
Kiritiib-amadiinide paljundamiseks on vaja avarat puuri või veelgi parem – lindlat. Pesitsuspaigana kasutatakse poolavatud majakesi suurusega 12×12×12 cm. Puuri asetatakse pesa ehitusmaterjal: hein, suled, udusuled. Pesa ehitamisega tegelevad mõlemad linnud, kuid emaslind natuke vähem. Tavaliselt seab tema korda pesa sisemuse. Emaslind muneb 4–6 päeva jooksul iga päev ühe muna. Päeval hauvad mõlemad vanemad kordamööda, öösiti kahekesi koos.
Tibud kooruvad 13–14 päeva pärast pimedatena ja kerges udusulis. 22–25 päeva vanuselt lendavad nad pesast välja, kuid naasevad sinna ööseks. Vanemad hoolitsevad nende eest veel 2–2,5 nädalat. Tibude üleskasvatamise ajal vajavad kiritiib-amadiinid suures koguses loomset päritolu sööta. Noorlindude sulestikul on pruunikas varjund, kuid juba 8–10 kuu vanuselt muutuvad nad täiskasvanute sarnaseks.
|