Amandava amandava, Estrilda amandava, Red Avadavat, Red Munia, Тигровый астрильд

Tänu oma rahuliku iseloomule, ilusa sulestikule see väike lind muutub üha populaarsemaks. Eristada emast isasest mitte pesitusajal on üsna raske. Erinevuseks võib olla ainult kollasuse olemasolu emase kõhus. Isase kõht on hallikas-valget tooni. Aga paljunemisaja lähenemisega kogu isase keha esiosa muutub punaseks. Sõltuvalt vanusest, pidamisetingimusest ja sulestiku seisundist punane värvus Maasik-amadiinil võib omada erineva intensiivsust.

Isane laulab lihtsa, aga väga meeldiva, õrna ja veidi kurva laulu. Laulavad ka emased, kuid lõõr on nendel vaiksem.

Vangistuses Maasik-amadiinid on vähem kapriissed. Maasik-amadiinide pidamise tingimused on samad, nagu teistes selle linnuperekonna liikides. Vaatamata sellele, et nad elavad troopilise kliimaga riikides, Maasik-amadiinid on vähenõudlikud pidamise tingimustele ja hästi taluvad ka väikse külma (kuni -5 C). Nad saavad välislindlas elada hilissügiseni. Aga Maasik-amadiinid on väga nõudlikud päikesevalguse olemasolule. Selle puudumises punane värvus isastel läheb tumedamaks ja muutub peaaegu mustaks.

Söödaks lindude jaoks on kõik hirsisordid, kanaariseemned, umbrohi seemned, erinevad väiksed putukad, roheline, munatoit. Eriti need linnud vajavad valku toitu tibude toitumises. Selle perioodi jooksul nendele peab regulaarselt andma kanamuna, jahuusse jne.

Sigimiseks Maasik-amadiinidele on parem pakkuda avara lindla, põõsastega, oksadega või säbruliste taimetega dekoreeritud. Aga saab hakkama ka suure puuriga. Avaras ruumis neid võib hoida ka teiste amadiinide liikidega. Sobiva varju (paksud oksad, põõsas) olemasolu puhul Maasik-amadiinid teevad kuivatest lõiketeradest kerapesa. Kuid enamasti võtavad nad kunstlikud pesitsused. Ühes sellistest pesitsustest nad teevad oma pesa, kasutades selleks pehme heina ja suled.

Pesa ehituse lõpetamisel emane muneb 4-6 valget muna. Päeval mõlemad linnud hauduvad neid vaheldumisi ja öösel koos. 13-14 päeva pärast kooruvad tibud, kes on kaetud halli ebemega. Esimestel elupäevadel nad teevad helisid, mis on vikse kriginaga sarnased, aga edaspidi (pesast välja lendamise hetkeks) nende hääl muutub vaikse kädinaga sarnaseks. Vanuses 22-25 päeva, sageli veel ei läinud peast maha udemega, noored tibud lahkuvad pesast. Välimuselt nad on emasega sarnased. Vanemad toidavad neid veel 2-3 nädala jooksul, misjärel noored hakkavad toituma iseseisvalt. Vanuses 3 kuud algab nende esimene sulevahetus ja lõpeb 6 kuuks. Kuid abielu riietust isased omavad ainult järgmiseks paljunemise hooajaks.

Pildid on võetud internetist!